I took a sip of cappuccino and rela

I took a sip of cappuccino and relaxed in the first-class seat of the Eurostar train as it sped towards Paris.


I wasn't really sure why I was on the train in the first place It certainly wasn't typical of me to drop everything and run off to somewhere like Paris. Actually, my wife Sandra keeps telling me I've become boring in my old age. In fact, Sandra was the reason why I was heading for the French capital.


When I had got home from work the night before I'd found a note from Sandra on the kitchen table. It said that she needed to get away for a few days and would come back later in the week.


She'd done the same thing several times during our twenty-two years of marriage. When she got fed up with things at home she would pack a bag and go, but she always cameback when she was ready.


We had been having a few problems recently, and I had to admit that our relationship had got a bit boring since our youngest daughter had left for university.
After re-reading Sandra's note, it suddenly occurred to me that the following day would be exactly 25 years since Sandra and I first met in Paris. We had always celebrated this date together, but this time she had obviously decided to spend it away from me.


I couldn't really blame her. I'd been working such long hours that we barely saw each other. When we did have some time together, I was usually so exhausted that I simply fell asleepin front of the TV.
I suddenly felt I had to go to Paris on the anniversary of our first meeting. On my own, perhaps, I would be able to see things more clearly.


I decided to catch the first Eurostar train the next morning. Soon after the train arrived at the Gare du Nord in Paris, unsure of where I was going, I bought a ticket and went straight down to the Metro. As the train rushed through the black tunnel, I found my mind going back to that day, 25 years before.


I'd been working in the Paris branch of a London based mercha.nt bank. I remember it was a beautiful spring day and I'd decided to spend my lunch break in the Tuileries gardens. I had bought a baguette and some cold meat and found myself a bench next to a pool.


I'd only been there a few minutes when a gorgeous young lady came up and asked if she could join me. She had a thermos flask of coffee and a bag of fresh fruit.


We sat on the bench, shared our lunch and chatted for ages. Her name was Sandra and she was working in Paris as a nanny. We fell in love, and eventually married three years later in London.


I paused at the gates of the gardens, wishing that Sandra was with me. I eventually went through the gates and walked along the path past the same green trees, statues and flowerbeds.


When I arrived at the pool I saw that the bench was still there. It was empty, so I went over and sat down. I took the food out of the bag, tore off a piece of the baguette and began toeat. Suddenly I heard a woman's voice behind me.


"May I join you?" it said. Startled, I turned around. In disbelief, I watched as my wife, holding a thermos flask of coffee and a large bag of fruit, came round and sat next to me.
She looked wonderful. She'd had her hair done and was wearing a floral print dress.
"Sandra!" I exclaimed.
"I was hoping you'd come, Bill," she smiled.

Результаты (эстонский) 1:

Võtsin lonks cappuccino ja pingevaba Eurostari rongide esimehe esimene järjekorras nagu ta sped Pariisi suunas.Ma ei olnud päris kindel, miks mul oli rongis Esiteks see kindlasti ei olnud tüüpiline mul tilk kõik ja jookse ära kusagil nagu Paris. Tegelikult, mu naine Sandra hoiab mulle olen muutunud igav minu vanemas eas. Tegelikult Sandra oli põhjus, miks mul oli pealkirja Prantsusmaa pealinna.Kuna mul oli sai töölt koju õhtul, enne kui ma leiti üles: Sandra köögilaual. Ta ütles, et ta vaja saada ära paar päeva ja tulevad tagasi hiljem sel nädalal.Ta oli teinud sama asja meie 22 aastat kestnud abielu jooksul mitu korda. Kuna ta sai kõrini asjad kodus ta oleks pack kott ja minna, kuid ta alati cameback kui ta oli valmis.Meil oli olnud võttes mõned probleemid hiljuti ja ma pidin tunnistama, et meie suhe oli sain natuke igav, kuna meie noorim tütar oli jäänud ülikooli.Pärast uuesti lugemisel Sandra märkus, see äkki tekkis mulle, et järgmisel päeval oleks täpselt 25 aastat pärast Sandra ja ma esimest korda kohtusime. Meil oli alati tähistas see kuupäev koos, aga seekord ta oli ilmselgelt otsustanud kulutada seda minust eemale.Ma ei saa tõesti süüdistada teda. Mul oli töötanud selliseid pikki tunde, et me vaevalt nägime üksteist. Kui meil mõnda aega koos olnud, olin tavaliselt nii väsinud, et ma lihtsalt kukkusin asleepin esiküljel olevat.Tundsin äkki, ma pidin minema Paris aastapäeva puhul meie esimesel kohtumisel. Minu oma, võib-olla oleksin asju selgemalt näha.Ma otsustasin saagi esimene Eurostari rongide järgmisel hommikul. Varsti pärast seda, kui rong saabus Pariisis Concorde'i, kindel, kui ma läksin, ostsin pileti ja läks otse alla metroo. Nagu rong tormas läbi must tunnel, leidsin minu meelest sel päeval, 25 aastat enne naasmine.Mul oli töötanud Pariisi filiaali London põhinev mercha.nt pank. Ma mäletan, see oli ilus kevadine päev ja ma otsustasin kulutama minu lõunapausi Tuileries aiad. Olin ostnud baguette ja mõned külma liha ja jõudsin pingile basseini kõrval.Mul on alles seal paar minutit, millal Imeilus neiu tuli ja küsis, kas ta võiks mulle liituda. Ta oli termosed kolbi kohvi ja kott värskeid puuvilju.Me istusime pingil, jagada meie lõunasöök ja vestlesid vanuses. Tema nimi oli Sandra ja ta töötas Pariisis kui lapsehoidja. Armus ja lõpuks abielus kolm aastat hiljem Londonis.Ma peatasin aiad, väravad, kes soovivad, et Sandra oli minuga. Ma lõpuks läbis väravad ja kõndis mööda teed viimase sama rohelised puud, kujud ja lillepeenrad.Kui ma saabusin ujulas ma nägin, et Pink oli veel seal. See oli tühi, nii et ma läksin üle ja istus maha. Võtsin kotist toidu, rebis ära ning baguette tükk ja hakkas toeat. Äkki kuulsin naise häält minu taga."Võib ma teiega ühineda?" ütles ta. Jahmunud, ma pöördus ümber. Uskumatus, ma vaatasin, kui naisega, termosed kolbi kohvi ja puuvilju, suur kott tuli tervelt ja istus mu kõrvale.Ta vaatas suurepärane. Ta oli olnud tema juukseid teha ja kandis floral print kleidi."Sandra!" Ma hüüdsid."Ma lootsin, et sa oleks tulnud, Bill," ta naeratas.

Результаты (эстонский) 2:

Võtsin lonksu cappuccino ja leevendatakse esimese klassi asukoht Eurostar rongi, kui see kiirustas suunas Paris. Ma ei ole päris kindel, miks ma olin rongis esiteks Kindlasti ei olnud tüüpiline mind langeda kõike ja nõrgub ka kuskil nagu Paris. Tegelikult mu naine Sandra peab mulle ma olen muutunud igavaks minu vanadus. Tegelikult Sandra oli põhjus, miks ma suundusin Prantsuse kapitali. Kui olin saanud töölt koju õhtul olin leidnud märkus Sandra köögilaual. Ta ütles, et tal on vaja lahti saada paar päeva ja tulevad tagasi hiljem sel nädalal. Ta oli teinud sama asja mitu korda meie kakskümmend kaks aastat kestnud abielu. Kui ta sai kõrini asju kodus ta pakkida kott ja minna, kuid ta alati cameback, kui ta oli valmis. Meil oli võttes mõned probleemid hiljuti, ja ma pidin tunnistama, et meie suhe oli saanud natuke igav, sest meie noorim tütar lahkus ülikooli. Pärast uuesti lugedes Sandra märkus, et äkki tekkis mulle, et järgmisel päeval oleks täpselt 25 aastat Sandra ja ma esimest korda kohtus Pariisis. Meil oli alati tähistanud seda kuupäeva koos, kuid seekord oli ta ilmselt otsustanud veeta see minust eemale. Ma ei saa tõesti süüdistada teda. Olin töötanud sellised pikki tunde, et me vaevu üksteist nägid. Kui meil oli mõnda aega koos, ma olin tavaliselt nii väsinud, et ma lihtsalt kukkus asleepin teleri ees. Ma äkki tundsin ma pidin minema Paris aastapäeval meie esimesel kohtumisel. Minu oma, võib-olla, ma saaks asju selgemalt näha. Ma otsustasin püüda esimese Eurostar koolitada järgmisel hommikul. Varsti pärast rongi saabus Gare du Nord Pariisis kindel, kus ma läksin ostsin pileti ja läks otse alla Metro. Kuna rongi tormas läbi musta tunneli, ma leidsin minu meelest läheb tagasi sel päeval 25 aastat tagasi. Ma olin töötanud Pariisi filiaali Londonis põhinev mercha.nt pank. Mäletan, et see oli ilus kevadpäev ja ma otsustasin veeta oma lõunapausi Tuileries aiad. Olin ostnud baguette ja mõned külma liha ja jõudsin pingi kõrval bassein. Ma alles seal paar minutit, kui uhke noor daam tuli ja küsis, kas ta võiks minuga. Ta oli termoskannus kohvi ja kott värskeid puuvilju. Istusime pingil, jagatud meie lõuna- ja vestlesid aegade. Tema nimi oli Sandra ja ta töötas Pariisis lapsehoidja. Me armusid ja lõpuks abiellusid kolm aastat hiljem Londonis. Ma peatatud väravad aiad, kes soovivad, et Sandra oli koos minuga. Ma lõpuks läksin läbi väravate ja kõndis mööda rada mööda sama rohelised puud, kujud ja lillepeenrad. Kui tulin ujulas ma nägin, et pink oli ikka veel seal. See oli tühi, nii et ma läksin üle ja istus. Võtsin toidu kotist, kiskus tükk baguette ja hakkas toeat. Järsku kuulsin naise häält minu taga. "Kas ma tohin teiega liituda?" seal oli kirjas. Jahmunud Keerasin ümber. Uskumatus, ma vaatasin nagu mu naine, kellel on termoskannus kohvi ja suur kott puu, tuli ringi ja istus minu kõrval. Ta vaatas imeline. Ta oli olnud tema juuksed tehtud ja oli seljas lilleline print kleit. "Sandra!" Ma hüüdis. "Ma lootsin, et sa tuled, Bill," naeratas ta.

Результаты (эстонский) 3:

ma võtsin lonksu kohvi ja rahulik selle klassi rongi asukoht, nagu see oli eurostari


pariisi suunas. ma polnud kindel, miks ma olin rongis esiteks see kindlasti ei olnud tüüpiline minust kõike ja jooksid kusagil, nagu pariis.tegelikult, mu naine sandra ütleb, et ma olen saanud igav oma vanas eas.tegelikult,sandra oli põhjus, miks ma olin teel


prantsusmaa pealinn. kui ma sain töölt koju öö enne seda, kui ma leidsin kirja, sandra köögilaual.ta ütles, et tal on vaja mõneks päevaks ära ja tuled hiljem tagasi


nädala. ta oleks teinud sama ajal mitu korda meie 22 aastat abielu.kui ta sai kõrini asjad kodus oleks ta koti pakkida ja minna, aga ta tuli tagasi, kui ta oli valmis


. meil on olnud mõned probleemid on hiljuti ja ma pidin tunnistama, et meie suhe on natuke igav, kuna meie noorim tütar läks ülikooli
pärast uuesti lugeda. sandra märkus,see ühtäkki ma taipasin, et järgmisel päeval oleks täpselt 25 aastat, kui sandra ja ma kohtusin pariisis.meil oli alati tähistas seda kuupäeva koos, aga seekord oli ta ilmselt otsustasid veeta selle


eemale. ma ei süüdista teda.ma ei töötanud nii kaua aega, et me vaevu nägime üksteist.kui me oleks koos aega,ma olin tavaliselt nii kurnatud, et ma lihtsalt kukkus asleepin teleka ette
järsku tundsin ma pidin minema pariisi aastapäeva, meie esimene kohtumine.minu oma, võib - olla ma saan asju selgemalt näha


otsustasin saada esimene eurostari rongile järgmisel hommikul.varsti pärast seda, kui rong saabus põhjavaksalisse pariisis, kindel, kuhu ma lähen,ma ostsin pileti ja läksin otse alla metro.kui rong jooksis läbi musta tunnelit, ma leidsin oma mõistust minna tagasi selle päeva enne


25 aastat. ma ei töötanud pariisis, londonis asuv filiaal mercha.nt panka.ma mäletan, et see oli ilus kevadpäev ja ma otsustasin veeta oma lõuna selles tuileries aedades.ma ostsin saia ja külma liha ja leidsin ennast pingi kõrval


basseini. oleksin seal olnud ainult paar minutit, kui kena noor daam tuli ja küsis, kas ta võib minu juurde tulla.ta on termos kolbi kohvi ja koti


värsket puuvilja. me istusime pingil, jagatud meie lõuna - ja vestlesime terve igaviku.tema nimi oli sandra ja ta töötas pariisis nagu lapsehoidja.me armusime,ja lõpuks abielus kolm aastat hiljem


londonis. ma peatus väravas aiad, soovides, et sandra oli koos minuga.ma lõpuks läks läbi värava ja kõndis mööda teed mööda sama rohelisi puid,


kujud ja lillepeenardes. kui ma saabusin basseini juures nägin, et pingil oli veel seal.see oli tühi, nii et ma läksin sinna ja istusin maha.ma võtsin toitu kotist välja,ära rebitud tükk saia ja hakkasin süüa.äkki kuulsin naise hääl


seljataga. "kas ma teiega liituda?"seda ütles.ehmatasin, ma pöörasin ümber.ja ei uskunud, ma vaatasin, kuidas mu naine, kellel on termos kolbi kohvi ja suur kott puuviljad, teadvusele tuli ja istus minu kõrvale.
vaatas ta imeline.ta oli oma juukseid ja kandis - prindi kleit
"sandra!"ma
ütles.ma lootsin, et sa tuled, bill, ta naeratas